Juba öösel segas und pidev müristamine, välk, mis lõi telgi valgeks ja järjest tugevnev vihmasadu. Tekkis kõhedus mõttest, et sellise ilmaga peame hakkama mäkke liikuma. Linda koges öösel kokkupuudet välguga, mis oli arvatavasti kuhugi lähedusse löönud ja siis veega edasi liikunud. Telgi alt liikus meil läbi vihmajõgi kuna telgi all oli väike lohk. Valgenedes oli vihm järgi jäämas ja väljas kostis sagimist. Väljas selgus, et ilmastikuolude varjus olid kohalikud kaagid laagris „toimetamas“ käinud. Mitmed telgid olid žiletiga katki lõigatud ning ära oli viidud nii jopesid, saapaid, kui muid väiksemaid asju. Teiste õnnetuse taustal ei ole küll ilus öelda „õnneks”, aga siiski meie õnneks hakkasid vargad liikuma laagri teisest otsast ja meieni nad ei jõudnud. Ilmastikuolud olid ajanud üle kallaste Terskoli jõe, mis oli osaliselt ära uhtunud ka maantee. Tekkis küsimus kas sellises olukorras – buss ei saa tõstukiteni minna, tõstukid ei sõida, telgid jm asjad on märjad jne – hakatakse Prijuti tõusma. Peale mõningaid segaseid infoliikumisi tuli siiski otsus, et täna jääb tõus ära. Kui aus olla, siis oli see kergendus, kuna ka meil oli telk, matid ja osaliselt ka magamiskotid märjad. Kaks kangelast otsustasid siiski hoolimata kõigest teele asuda. Ega inimeste tahte vastu saagi seista.
Päeva veetsime asju kuivatades ja lihtsalt olles, mis ka hakkas vaikselt ära tüütama. Õhtuks tegime otsuse, et otsime endale ööbimiseks hotelli hoolimata sellest, mis see meile maksma läheb, kuna asjad olid endiselt niisked ja Lindal tundus lisaks välgutabamusele olevat väike külmetus. Peale mõningat otsimist leidsime endale laagri lähedalt korraliku ja mõistliku hinnaga hotellitoa. Õnn, et hotellipersonal ei näinud, mis me nende toaga tegime, kui olime sinna oma asjad mh ka telgi laiali tõmmanud. Uskumatult hea oli käia sooja dušši all ja magada pehmes voodis.
Juba öösel segas und pidev müristamine, välk, mis lõi telgi valgeks ja järjest tugevnev vihmasadu. Tekkis kõhedus mõttest, et sellise ilmaga peame hakkama mäkke liikuma. Linda koges öösel kokkupuudet välguga, mis oli arvatavasti kuhugi lähedusse löönud ja siis veega edasi liikunud. Telgi alt liikus meil läbi vihmajõgi kuna telgi all oli väike lohk. Valgenedes oli vihm järgi jäämas ja väljas kostis sagimist. Väljas selgus, et ilmastikuolude varjus olid kohalikud kaagid laagris „toimetamas“ käinud. Mitmed telgid olid žiletiga katki lõigatud ning ära oli viidud nii jopesid, saapaid, kui muid väiksemaid asju. Teiste õnnetuse taustal ei ole küll ilus öelda „õnneks”, aga siiski meie õnneks hakkasid vargad liikuma laagri teisest otsast ja meieni nad ei jõudnud. Ilmastikuolud olid ajanud üle kallaste Terskoli jõe, mis oli osaliselt ära uhtunud ka maantee. Tekkis küsimus kas sellises olukorras – buss ei saa tõstukiteni minna, tõstukid ei sõida, telgid jm asjad on märjad jne – hakatakse Prijuti tõusma. Peale mõningaid segaseid infoliikumisi tuli siiski otsus, et täna jääb tõus ära. Kui aus olla, siis oli see kergendus, kuna ka meil oli telk, matid ja osaliselt ka magamiskotid märjad. Kaks kangelast otsustasid siiski hoolimata kõigest teele asuda. Ega inimeste tahte vastu saagi seista.
Päeva veetsime asju kuivatades ja lihtsalt olles, mis ka hakkas vaikselt ära tüütama. Õhtuks tegime otsuse, et otsime endale ööbimiseks hotelli hoolimata sellest, mis see meile maksma läheb, kuna asjad olid endiselt niisked ja Lindal tundus lisaks välgutabamusele olevat väike külmetus. Peale mõningat otsimist leidsime endale laagri lähedalt korraliku ja mõistliku hinnaga hotellitoa. Õnn, et hotellipersonal ei näinud, mis me nende toaga tegime, kui olime sinna oma asjad mh ka telgi laiali tõmmanud. Uskumatult hea oli käia sooja dušši all ja magada pehmes voodis.